Koostas Ph. D. Matti Piirsalu, ELS (15.04.2013)

Tänapäeva arvukad linnutõud on saadud aegade vältel kodustatud lindudest nende valiku, paaridevaliku ja ristamise teel erinevates keskkonnatingimustes. Maailmas loendatakse praegu üle 100 majanduslikult arvestatava kanakrossi.

1960. a oli Eestis üksainus kanade eliittfarm Kurtna Linnukasvatuse Katsejaamas (Harju), kus peeti valge leghorni, njuuhämpširi ja australorbi tõugu kanu. 1961. a asutati teine eliittõufarm Järlepa Tõulinnukasvandusse (Rapla) Inglismaalt imporditud sasseksi, korniši ja punaste valgesabaliste kanade jaoks. Kuuekümnendate aastate alguses oli Kurtna Linnukasvatuse Katsejaamas ka emdeni tõugu hanede eliittõufarm.

1963. a oli lisaks eliittõufarmidele 118 kanade, 5 hanede ja üks kalkunite paljundusfarm.

1965. a rakendati nii munade kui linnuliha tootmiseks vastav lindude tõuaretussüsteem. Aretusmajandina lisandus Sakala Tõulinnukasvandus. Aretusmajandite ülesandeks oli suure jõudlusvõimega tootmislindude saamiseks lähteliinide kujundamine, olemasolevate täiustamine, liinide ühendamiseks või ristamiseks sobivate kombinatsioonide (krosside) loomine ja importliinide kõrgeväärtuslike omaduste säilitamine.

Enne tõumaterjali tootmisesse suunamist anti sellele hinnang Kehtna kontrollkatsejaamas. Munakanade jõudluskontrolliga tegeldi Kehtna kontrollkanalas alates 1966. a kuni selle likvideerimiseni 2000. a. Jõudluskontrolli tulemused tehti teatavaks kõigile linnukasvatusmajanditele ja nende tulemuste põhjal suunasid aretus- ja tõumajandid sobivate kanakrosside lähteliinid või vanemvormid paljundusmajanditesse.

Linnukasvatuse tõuaretuse organisatsioon Eestis kujunes lõplikult välja 1968. a, mil Eesti Linnukasvatuse Valitsuse juurde moodustati Lindude Tõuaretuse Nõukogu. Lindude Tõuaretuse Nõukogu koordineeris linnukasvatuse tõuaretustööd kuni 1989. a. Alates 21. detsembrist 1989. a võttis need funktsioonid üle taasloodud Eesti Linnukasvatajate Selts.

Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991. a paranesid linnukasvatuse tõumaterjali hankimise võimalused. Ainult kohalikku tõumaterjali kasutades oli võimatu saavutada tootmisnäitajaid, mis vastaksid Euroopa arenenud linnukasvatusmaade tasemele. Seepärast võeti suund importida välismaa parematest aretusfirmadest vanemkarjade tõumaterjali ning seda paljundada.

Eestis on munakanade välismaistest aretusfirmadest tuntumad Lohmann, De Kalb ja Hy Line, lihakanade tõuaretuse tippfirmad on Cobb, ISA ja Ross. Seisuga 31. detsember 2012 on Eestis munakanade tõumaterjal erinevate kanakrosside viisi järgmine (%): Hy-Line brown 56, Hy-Line white 42, peetakse ka tõuge Lohmann brown, ISA brown, Dominant, Povans Nera jt.

Lindude arvukuse ja produktiivsuse näitajad viimase kümne aasta jooksul on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Lindude arvukuse ja produktiivsusnäitajad aastatel 1998-2007

Näitajad Aasta
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Lindude arv tuh. pead seisuga 31.01 2636 2462 2366 2295 2096 1945 2183 1879 1639 1447
Munade kogutoodang,  milj. tk. 305  275  255  278  253  234 231 198 183 156
Munatoodang kana kohta tk. 295 300 301 301 263 270 255 260 256 254
Munade tootmine ühe elaniku kohta, tk. 210 189 182 200 186 173 171 155 135 116
Linnuliha kogutoodang tuhat t 7,9 7,7 7,3 9,2 11,5 14,4 14,8 13,8 12,5 12,6
Linnuliha tootmine ühe elaniku kohta, kg 5,4 5,3 5,2 6,6 8,5 10,6 11,1 10,3 9,3 9,4

Allikas: ESA, PM

Tabeli 1 andmetest selgub, et lindude koguarv on sajandivahetusel oluliselt vähenenud. Kanabroilerite ööpäevane massi-iive kasvas samal perioodil 27 grammilt 52 grammile ehk ligi kaks korda, mis näitab, et lihakanakasvatuses on aretusedu olnud kolossaalne.

Lihakanakasvatuses kasutatakse põhiliselt kanakrossi Ross 308. Tõulinnukarju oli 2012. a hindamisaktide alusel kolm.

Tabel 2. Lindude arvukuse ja produktiivsusnäitajad aastatel 2008-2012

Näitajad 2008 2009 2010 2011 2012
Lindude arv tuh.pd seisuga 31.12 1757,3 1792,2 2046,4 2032,9 2075,1
Munade kogutoodang, milj. tk 146,5 173,3 181,7 183,8 174,8
Munatoodang kana kohta,tk 269 263 261 268 276
Munade tootmine ühe elaniku kohta,tk 109 129 136 137 135
Linnuliha kogutoodang, tuh t 13,2 14,9 16,0 17,5 16,7

Tabeli 2 andmetest nähtub, et lindude arv ja linnuliha toodang on viimastel aastatel veidi kasvanud, lihatoodangust 21% moodustab linnuliha.

Kogu munatoodangust 92% toodeti 2012. a kolmes maakonnas: Harjumaal (51%), Valgamaal (25%) ja Põlvamaal (16%).  PRIA põllumajandusloomade registris oli 2012. a väljastatud kanamunade eraldusnumbreid 59, neist 10 munakanade mahetootmiseks, 27 vabapidamiseks, 7 õrrelpidamiseks ja 15 puurispidamiseks. 2012. a tunnustas VTA üheksa munapakenduskeskust, sh kaks vutimunade pakendamiseks, ja ühe munatoodete tootja. Linnukasvatustaludest on 0,8% juriidilised isikud, kes  kasvatavad 93% lindudest.